Mõtteid Pekka Himaneni 2004 raportist ja kuidas Eestis asjad tänapäeval on.


Võib julgelt väita, et Eesti on juba mõnda aega heaoluriik. Sellest saab aru, kui kuuled inimeste muresid mis tundusid veel mõni aeg tagasi naeruväärsed (alaa. arvuti mõtleb 10 sekundit ja päev on rikutud). Inimestel on rohkem vabadust, aega mõelda, vaielda, käia reisimas, shoppamas ja olla ühiskonnas aktiivsd. 

Nagu Himanen ka väidab, et on majanduslik kihistumine toimub nii inimeste kui riikide vahel, selles aspektis on keeruline Soomele ühele pulgale jõuda. Peab tõdema, et meie jaoks on need 2004 aasta punktid mida Himmanen välja toob aktuaalsed ka praegu.

Himmanen väitis, et madalate maksudega saab meelitada globaalses mõttes septsialiste. Kahjuks meie seda pole viimase kümne aasta jooksul teinud. Reformierakond olles  meil pikalt võimul on alati ettevõtja jaoks üritanud maksukulusid võimalikult väiksena hoida(et, oleks palju investeeringuid riiki), samas töötaja maksukulud(arvestades ka kaudseid makse) on proportsionaalselt kõrged. Ehk töölepingu alusel meil konkurentsi eelist siin kohal ei ole.

Lisaks mainis loomingulistel ja keerulistematel valdkondadel on tulevikus edu. Seda saab kinnitada meie IT firmade edulugudega.  Head näited siin kohal Skype, GrabCad või Transferwise, vastupidiselt pannakse väikelinnades tööstuseid kinni. Siinkohal peab ka nõustuma Himaneniga, et toimub tugev linnastumine ja mis Eestis toimub peamiselt Tallinna suunas.

Rapordis viidatakse, et inimeste töögraafikut muutuvad vabamaks. Lisaks mainitakse, et see tõstab hoopis töötaja stressi, sest on raske teha töö- ja puhkuse ajal vahet. Julgen arvata, et antidepressandid on hetkel populaarsemad kui kunagi varem, hoolimata majandusbuumile.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tuleb olla avatud mõttemaailmaga, arendada ennast pidevalt ja luua ühiskonda lisaväärtust. Kihistumise tõttu tuleb aidata nõrgemaid ja luua kõigile võimalused, et ühiskonnas säiliks üldine rahulolu ja turvalisus.








Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kasutatavus

Autoriõigus - eraisik vs juriidiline isik

IT Proff